Kõrvad sooja! Või oota... Magnus?

Viimased kolm aastat olen ma igal talvel oma perele mütse kudunud. Ma olen neid teinud u. 20 ja peaaegu kunagi ei ole ma nendega rahul. Kas jääb liiga jäik või lödi, otsad on ebaprofessionaalsed ja üleüldse, Liis, äkki ei teeks enam mütse, mis jäävad kasutult esikusse vedelema? Variant on muidugi üles harutada ja teha uuesti, aga mis ma siis teen selle rahaga, mis oleks muidu pidanud lõngapoodi minema? Ostan mütsi või? Ei, never!

Sellel talvel tegin jälle oma mütsikesi ja tulid päris okeid. Lapse soov oli roosa müts kahe tutiga. Teadsin kohe, et sellest saab üks palmikmüts. Mõni aasta tagasi proovisin ka palmikmütsi teha ja vaatasin juutuubis õpetusi. Pusisin ingliskeelse juhendi järgi, nii palju kui ma aru sain, mütsi valmis ning siis avastasin, et nii palju palmiku õpetusi on sulaselges eesti keeles. Eh. 
Natuke oleks tahtnud suuremat mütsi, aga hetkel kärab kah. Pealegi, siis saab järgmine aasta jälle uue mütsi teha. 


Endale tegin esialgu sinepikollase mütsi oma lemmik meriinolõngast Full. Tahtsin sellist mütsi, mis tagant langeks vabalt. Beanie-müts (sellel pole eestikeelset vastet). Aga see ei langenud. Pealegi, mul olid sinepikollased kindad, saapad ja sall ning ma nägin välja nagu telepoiss.

Siis otsisin valget kergemat lõnga ning Liannis jäi selline silma värvusega "pärlivalge". Nagu, kui ilus nimi saab olla ühel värvil. Kaua ei mõelnud, "Here, take my money!".

Magnus tahtis cap watch´i. Kui ma lappasin pilte selle stiili kohta, siis ei mõista mina, mis mõte on mütsil, kus kõrvad väljas on. Samas aina rohkem nägin seda sorti mütse tänavapildis. Ju siis on moes.

Nii palju on juba mõtteid, milliseid peakatteid järgmine talv teha. Samas on nii palju muid riideid ja asju ootel, et mütsidega mõneks ajaks vsjoo. Ja ma miskipärast arvan, et see talv siiski saab üks hetk läbi ning saab mütsid varna riputada. Nende ülejäänud 20ne kõrvale.